An Ethnic Minority in a Nation State: The Baltic Germans between Democracy and Authoritarianism in Estonia, 1918–1940

• Authors: Karsten Brüggemann , Heidi Rifk

Abstracts

EN

Like other democracies created in the territories of the former empires of Eastern Europe after the First World War, also Estonia experienced authoritarian rule in the 1930s. One of the main problems these newly formed national states faced was the challenge of fostering loyalty among its ethnic minorities. In 1925, Estonia garnered international acclaim for issuing a law on cultural autonomy for ethnic minorities. However, the fate of this law under the authoritarian rule of Konstantin Päts after 1934 came into question. With a focus on the German community in Estonia, the article shows how the situation changed for ethnic minorities following the emergence of a right-wing anti-German force during the economic crisis. Initially, the response of local Germans to Konstantin Päts’ authoritarian rule in 1934 was surprisingly diverse. However, the economic elites swiftly adapted to maintain their status in the newly created corporate society. For conservative factions of the local German population, parliamentary democracy was never a matter of desire anyway. Despite the state’s decidedly anti-German propaganda, which emphasised Estonia’s historical ‘great battle for freedom’ against the Baltic Germans and promoted national cohesiveness, the system of minorities’ cultural self-government remained largely intact. While this may have benefited German elites, we still do not know precisely how non-elite Germans experienced Päts’ rule.

Keywords

EN

Estonia; Baltic Germans; Era of Silence; interwar period; ethnic minorities; authoritarian regime; cultural autonomy; nationalism; National Socialism; Estonian Veterans’ League

• Publisher: Towarzystwo Naukowe w Toruniu
• Journal: Zapiski Historyczne
• Year: 2024
• Volume: 89
• Issue: 2
• Pages: 93-121

Dates

published

2024

Contributors

author

Karsten Brüggemann

• School of Humanities, Tallinn University

• https://orcid.org/0000000273523713

author

Heidi Rifk

• School of Humanities, Tallinn University

• https://orcid.org/0009000229299520

References

• II Võidupüha: 23. juunil 1935. Kava, põhimõtteid, materjale. Tallinn: Võidupüha Pühitsemist Korraldav Komitee, 1935.
• Aava, Timo. “Jewish Autonomy in Interwar Estonia and the Life Trajectories of Its Leaders.” Shoah: Intervention. Methods. Documentation 10/1 (2023): 37–56.
• Aava, Timo. “Minorities and the State: Non-Territorial Autonomy in Estonia in the Late Tsarist and Interwar Periods.” PhD diss., University of Vienna, 2023.
• Alas, Arvo, ed. Kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis 1918–1920. Dokumente ja materjale, vol. 2. Tallinn: Eesti Raamat, 1986.
• Alenius, Kari. “The Birth of Cultural Autonomy in Estonia: How, Why, and for Whom?” Journal of Baltic Studies 38/4 (2007): 445–462.
• Allandi, Marge. “Kolm tuld: Jüriöö, võidupüha, laulupidu.” Ajalooline ajakiri (2014) issue 2–3 (148–149): 173–206.
• Arens, Olavi. “The Estonian Maapäev During 1917.” In The Baltic States in Peace and War, edited by V. Stanley Vardys and Romuald J. Misiunas, 19–30. Pennsylvania: Pennsylvania State University Press, 1978.
• Balkelis, Tomas and Andrea Griffante, eds. The Shaken Lands: Violence and the Crisis of Governance in East Central Europe, 1914–1923. Boston: Academic Studies Press, 2023.
• Brüggemann, Karsten. “Celebrating Final Victory in Estonia’s ‘Great Battle for Freedom’: The Short Afterlife of 23 June 1919 as National Holiday, 1934–1939.” In Afterlife of Events: Perspectives on Mnemohistory, edited by Marek Tamm, 154–177. Houndmills: Palgrave Macmillan, 2015.
• Brüggemann, Karsten. Die Gründung der Republik Estland und das Ende des „Einen und unteilbaren Rußland“. Die Petrograder Front des Russischen Bürgerkriegs 1918–1920. Wiesbaden: Harrassowitz, 2002.
• Brüggemann, Karsten. “Von der führenden Schicht zur nationalen Minderheit. Zur Klärung der Rolle der estländischen deutschen Minderheit bei der Begründung der Republik Estland 1918–1919.” Nordost-Archiv. Zeitschrift für Regionalgeschichte 4/2 (1995): 453–478.
• Brüggemann, Karsten. “Yearning for Social Change: The Russian Revolution in the Baltic Provinces.” Studies in Ethnicity and Nationalism 17/3 (2017): 358–368.
• Brüggemann, Karsten and Katja Wezel. “Nationally Indifferent or Ardent Nationalists? On the Options of Being German in Russia’s Baltic Provinces, 1905–1917.” Kritika. Explorations in Russian and Eurasian History 20/1 (2019): 39–62.
• Dehn, Heinrich von. “Heinrich von Dehni mälestused.” In Baltisakslaste mälestusi Eesti Vabadussõjast, edited by Leino Pahtma, 21–178. Tallinn: Argo, 2023.
• Dellingshausen, Eduard von. Im Dienste der Heimat! Erinnerungen des Freiherrn Eduard v. Dellingshausen, ehem. Ritterschaftshauptmanns von Estland. Stuttgart: Ausland und Heimat, 1930.
• Eesti rahvuslaste klubide põhimõtteid. Tartu: [s.n.], 1933.
• Eesti Vabariigi põhiseadus. Rahvuskogus vastu võetud 28. juulil 1937. a. Tartu: Postimees, 1938.
• Eesti Wabariigi põhiseadus. Asutawa Kogu poolt 15. juunil 1920 a. wastu wõetud ja ‘Riigi Teatajas’ 9. augustist 1920. a. nr. 113/114 awaldatud. Tallinn: Rahvaülikool, 1920.
• Feest, David. “Spaces of ‘National Indifference’ in Biographical Research on Citizens of the Baltic Republics 1918–1940.” Journal of Baltic Studies 48/1 (2017): 55–66.
• Germane, Marina. “Exercising Minority Rights in New Democracies: Germans and Jews in Interwar Poland, Romania, and Latvia, 1919–33.” In Sovereignty, Nationalism, and the Quest for Homogeneity in Interwar Europe, edited by Emmanuel Dalle Mulle, Davide Rodogno and Mona Bieling, 125–145. London: Bloomsbury Academic, 2023.
• Gerwarth, Robert. The Vanquished: Why the First World War Failed to End, 1917–1923. Falkirk: Allen Lane, 2016.
• Graf, Mati. Parteid Eesti Vabariigis 1918–1934: koos eellooga (1905–1917) ja järellooga (1934–1940). Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus, 2000.
• Hartge, Oswald. Lapsepõlvest ühe ajastu lõpuni: mälestused 1895–1939. Edited by Toomas Hiio. Tartu: Tartu Linnamuuseum, 2021.
• Hartge, Oswald. “Me läksime sõjaväljale… Üheksa kuud kuulipildurina Balti pataljonis.” In Baltisakslaste mälestusi Eesti Vabadussõjast, edited by Leino Pahtma, 185–214. Tallinn: Argo, 2023.
• Jäärats, Raiko. “Die Öffentlichkeit in Estland vor dem ‘schweigenden Zeitalter’.” Forschungen zur baltischen Geschichte 11 (2016): 129–145.
• Jürjo, Indrek. “Das Verhältnis der Deutschbalten zum Estländischen Staat und dem estnischen Volk in der Zwischenkriegszeit (auf Grundlage von Archivakten der politischen Polizei).” In Die deutsche Volksgruppe in Estland während der Zwischenkriegszeit und aktuelle Fragen des deutsch-estnischen Verhältnisses, edited by Boris Meissner, Dietrich A. Loeber and Cornelius Hasselblatt, 185–202. Hamburg: Bibliotheca Baltica, 1996.
• Karjahärm, Toomas and Väino Sirk. Vaim ja võim: Eesti haritlaskond 1917–1940. Tallinn: Argo, 2001.
• Kasekamp, Andres. “Corporatism and Authoritarianism in the Baltics: Päts’ Estonia in Comparison.” In Corporatism and Fascism: The Corporatist Wave in Europe, edited by Antonio Costa Pinto, 257–271. New York: Routledge, 2017.
• Kasekamp, Andres. “Fascism by Popular Initiative: The Rise and Fall of the Vaps Movement in Estonia.” Fascism 4/2 (2015): 155–168.
• Kasekamp, Andres. The Radical Right in Interwar Estonia. Houndmills: Macmillan Press, 2000.
• Kivimäe, Jüri. “‘Aus der Heimat ins Vaterland’. Die Umsiedlung der Deutschbalten aus dem Blickwinkel estnischer nationaler Gruppierungen.” Nordost-Archiv. Zeitschrift für Regionalgeschichte 4/2 (1995): 501–520.
• Klesment, Martin. “The Origins of Economic Nationalism in Interwar Estonia.” Acta Historica Tallinnensia 9 (2005): 118–135.
• Knorring, Gustav. “Meenutusi keiserlikust Venemaast ja Eestist II.” Akadeemia 25/11 (2013): 2069–2079.
• Kott, Matthew. “Latvia’s Pērkonkrusts: Anti-German National Socialism in a Fascistogenic Milieu.” Fascism 4/2 (2015): 169–193.
• Kreem, Juhan and Urmas Oolup. Tallinna Mustpead: Mustpeade vennaskonna ajaloost ja varadest. Tallinn: Ilo, 1999.
• Krusenstjern, Georg von. M.G.-Mann im Baltenregiment. Tagebuchblätter. Tallinn: Estl. Druckerei, 1938.
• Kuldkepp, Mart. “The Estonian Swedish National Minority and the Estonian Cultural Autonomy Law of 1925.” Nationalities Papers 50/5 (2022): 923–971.
• Laurits, Kaido. “Saksa Kultuuromavalitsuse kooliameti tegevus baltisaksa koolielu korraldamisel Eesti Vabariigis 1918–1940.” Tuna. Ajalookultuuri ajakiri (2006) issue 3: 42–55.
• Laurits, Kaido. Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940. Monograafia ja allikad. Tallinn: Rahvusarhiiv, 2008.
• Lepplaan, Heidi. “‘Mein Haus, mein Land, mein Erb und Eigen’. Deutsche Reaktionen auf das estnische Agrargesetz 1919.” Forschungen zur baltischen Geschichte 7 (2012): 141–167.
• Maanõukogu protokollid. 1. koosolekust 1. juulil 1917 78. koosolekuni 6 veebruaril 1919. 1917–1919. Tallinn: [s.n.], 1935.
• Marandi, Rein. Must-valge lipu all. Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929–1937, vol. 1: Legaalne period. Stockholm: Centre for Baltic Studies. University of Stockholm, 1991.
• Matsulevitš, Anni, ed. Vähemusrahvuste kultuurielu Eesti Vabariigis 1918–1940. Dokumente ja materjale. Tallinn: Olion, 1993.
• Nielsen-Stokkebye, Bernd. “Die politische Lage der deutschen Volksgruppe von 1934 bis zur Umsiedlung 1939.” In Die deutsche Volksgruppe in Estland während der Zwischenkriegszeit und aktuelle Fragen des deutsch-estnischen Verhältnisses, edited by Boris Meissner, Dietrich A. Loeber and Cornelius Hasselblatt, 62–72. Hamburg: Bibliotheca Baltica, 1996.
• Pajur, Ago. “Der Ausbruch des Landeswehrkriegs. Die estnische Perspektive.” Forschungen zur baltischen Geschichte 4 (2009): 145–169.
• Pajur, Ago. “Die ‘Legitimierung’ der Diktatur des Präsidenten Päts und die öffentliche Meinung in Estland.” In Autoritäre Regime in Ostmittel- und Südosteuropa 1919–1944, edited by Erwin Oberländer, 163–214. Paderborn: Schöningh, 2017.
• Pajur, Ago. “Die Übernahme Estlands von der deutschen Besatzungsmacht im November 1918.” Forschungen zur baltischen Geschichte 15 (2020): 142–168.
• Pajur, Ago. Konstantin Päts. Poliitiline Biograafia. II osa: riigimees (1917–1956). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018.
• Pihlamägi, Maie. Väikeriik maailmaturul: eesti väliskaubandus 1918–1940. Tallinn: Argo, 2004.
• Plakans, Andrejs. A Concise History of the Baltic States. Cambridge: Cambridge University Press, 2011.
• Prusin, Alexander. The Lands Between: Conflict in the East European Borderlands, 1870–1992. Oxford: Oxford University Press, 2010.
• Pullerits, Albert, ed. Estonia: Population, Cultural and Economic Life. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse trükikoda, 1935.
• Rahvastikuprobleeme Eestis. II Rahvaloenduse tulemusi. Vihk IV. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo, 1937.
• Rauch, Georg von. Geschichte der baltischen Staaten. München: dtv Verlagsgesellschaft, 1990.
• Raun, Toivo U. “The Movement to Estonianize Surnames in Interwar Estonia.” Acta Historica Tallinnensia 18 (2012): 97–107.
• Richter, Klaus. Fragmentation in East Central Europe: Poland and the Baltics, 1915–1929. Oxford: Oxford University Press, 2020.
• Riigikogu V koosseis. Täielikud protokollid ja stenograafilised aruanded. III ja IV istungjärk. 65. koosolekust 27./28. juunil 1933 – 122. koosolekuni 16. märtsil 1934. Tallinn: [s.n.], 1934.
• Rosenberg, Tiit. “Agrarfrage und Agrarreform in Estland 1919. Ursachen, Voraussetzungen und Folgen.” Eesti Teaduste Akadeemia toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused 43/3 (1994): 326–335.
• Ruutsoo, Rein. “Vähemusrahvused Eesti Vabariigis.” In Vähemusrahvuste kultuurielu Eesti Vabariigis 1918–1940. Dokumente ja materjale, edited by Anni Matsulevitš, 5–24. Tallinn: Olion, 1993.
• Smith, David J. “Estonia: A Model for Inter-War Europe?” Ethnopolitics 15/1 (2016): 89 –104.
• Smith, David J. “Inter-war Multiculturalism Revisited: Cultural Autonomy in 1920s Latvia.” In From Recognition to Restoration: Latvia’s History as a Nation State, edited by David J. Smith, 31–43. Amsterdam: Rodopi, 2010.
• Smith, David J. “Select Retracing Estonia’s Russians: Mikhail Kurchinskii and Interwar Cultural Autonomy.” Nationalities Papers 27/3 (1999): 455–474.
• Smith, David J. and John Hiden. Ethnic Diversity and the Nation State: National Cultural Autonomy Revisited. London: Routledge, 2012.
• Taagepera, Rein. Estonia: Return to Independence. Boulder: Westview, 1993.
• Tamm, Marek. “History as Cultural Memory: Mnemohistory and the Construction of the Estonian Nation.” Journal of Baltic Studies 39/4 (2008): 499–516.
• Taube, Arved von. “Konstantin Päts und die Deutschbalten. Zur 100. Wiederkehr des Geburtstages des Staatspräsidenten von Estland am 23. Februar 1974.” Jahrbuch des baltischen Deutschtums 25 (1975): 22–29.
• Trei, Armand. Unustatud rügement. Balti pataljon (rügement) Eesti Vabadussõjas. Tallinn: Grenader, 2010.
• Truuvere, Aadu, Eduard Salurand and Arvo Taioste, eds. 1936. Koguteos Võidupüha. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1936.
• Vahtre, Lauri, ed. Eesti Vabadussõja ajalugu, vol. 1: Vabadusõja eellugu. Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine. Tallinn: Varrak, 2020.
• Vasara, Vesa. “Das Bankhaus Georg Scheel & Co., Reval (1884–1940).” In Die deutsche Volksgruppe in Estland während der Zwischenkriegszeit und aktuelle Fragen des deutsch-estnischen Verhältnisses, edited by Boris Meissner, Dietrich A. Loeber and Cornelius Hasselblatt, 98–105. Hamburg: Bibliotheca Baltica, 1996.
• Vasara, Vesa. “Die deutschbaltische Minderheit in Estland in der Zwischenkriegszeit. Wirtschaft und Finanzen.” Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung 44/4 (1995): 578–589.
• Veski, Liisi. “Towards Stronger National Unity: Statist Ideas in Estonian Nationalism during the ‘Era of Silence’ (1934–1940).” Journal of Baltic Studies 55/1 (2024): 173–195.
• Weiss-Wendt, Anton. “Thanks to the Germans! Jewish Cultural Autonomy in Interwar Estonia.” East European Jewish Affairs 38/1 (2008): 89–104.
• Wrangell, Wilhelm von. “Baltisakslaste olukorrast Eestis kuni ümberasumiseni.” In Revali ja Peterburi vahel. Eestimaalaste mälestusi kahest sajandist, edited by Henning von Wistinghausen, 384–406. Tallinn: Argo, 2016.
• Wrangell, Wilhelm von. Geschichte des Baltenregiments. Das Deutschtum Estlands im Kampfe gegen den Bolschewismus 1918–1920. Reval: Wassermann, 1928.
• Zellis, Kaspars. “Die Schlacht bei Cēsis, die Esten und das historische Bewusstsein der Letten.” Forschungen zur baltischen Geschichte 4 (2009): 170–189.

Identifiers

DOI

10.15762/ZH.2024.15

Biblioteka Nauki

61521139